Viimased arengud majanduses on toonud kaasa teatava turukorrastumise IT-sektoris. Kui varem andis sektoris tooni investorite tohutu huvi paigutada kapitali idualgatustesse, siis nüüd on näha suuremat ettevaatlikkust – raha hind on tõusnud ja investorid soovivad näha, et nad panustavad tugeva idee ja potentsiaaliga ettevõtmisse.

Start-up sektor on jätkuvalt kasvus ja raha kaasatakse hoogsalt, aga tunda on suuremat pragmatismi, mis rahustab tööturgu ja palgarallit. Võrreldes 2021. ja 2022. aasta III kvartali statistilisi näitajaid info ja side valdkonnas näeme, et palgakasv kahanes aasta jooksul 13,1%-lt 6,3% tasemele. Usume, et see rahunemine jätkub ka 2023. aastal. Majanduskasvu pidurdumine, ettevaatlik erasektor ja konservatiivsem raha suunamine sektorisse mõjuvad ühelt poolt palgakasvu jahutavalt. Teisalt aga valitseb sektoris vaatamata koondamistele jätkuvalt kvalifitseeritud tööjõu nappus ning kogenud töötajate üleostmine kergitab kõige suuremat väärtust loovatel ametikohtadel ka töötasusid. Jätkuvat uute töötajate vajadust näeb ette ka OSKA prognoos, mille kohaselt töötab 2027. aastaks IKT ametikohtadel kogu majanduses vähemalt 47600 spetsialisti. See tähendab, et võrreldes praeguse hõivega on juurde vaja üle 18000 IT-spetsialisti ehk 2600 uut töötajat aastas.

Mainitud pragmatism levib ka muudes sektorites ning see mõjutab samuti IT-teenuse osutajaid. Euroopa keskmisest palju kõrgem sisendhindade tõus sunnib paljusid ettevõtteid otsima üha uusi võimalusi oma tööprotsesside efektiivistamiseks, et säästa aega ja kulusid. Usume, et ideid, kuidas seda teha ja millised oleksid innovaatilised, „ägedad“ lahendused, teenusepakkujatel jagub, ent ettevõtted teevad selleks vajalikke investeeringuid äärmiselt ettevaatlikult. Pigem jäädakse kahe jalaga maa peale ning ebakindlatel aegadel iga oportunistliku ideega uisapäisa kaasa ei minda. Otsustajad soovivad garantiid, et kulu on proportsioonis investeeringust saadava tuluga.

Selline väga pikk ja põhjalik IT-investeeringute kaalumine mõjutab ka seda, millise tööjõu järgi on kõige suurem vajadus. Enam ei piisa lihtsalt sellest, et töötaja teeb oma kitsast lõiku hästi. Finestmedias tajume, et iga IT-valdkonnas töötav inimene peab üha paremini saama aru kliendi ärist, tema tegevusvaldkonnast, pärismajandusest. Eriti hüppeliselt on kasvanud vajadus tugevate ärianalüütikute järele, kes mõistes nii tehnoloogiat, ärivaldkonda kui ka majandust suudavad leida iga kliendi jaoks optimaalse tasakaalu investeeringu suuruse ja sellega saavutatava efekti vahel. Ärianalüütikute võimuses on teha vastavad argumendid arusaadavaks ka otsustajatele ja huvigruppidele. Seda aspekti toob välja ka OSKA raport, mille kohaselt on igas majandussektoris vaja nn π-kompetentsiga spetsialiste, kel lisaks sügavatele erialastele teadmistele ja oskustele on teise sambana juures kõrgemal tasemel erialane digioskus. Seega muutus tööjõu kvalifikatsioonis on mõlemasuunaline – IT peab aru saama ärist, äri peab aru saama ITst ning toimub tihedam valdkondade põimumine. 

Eraettevõtete julgus teha IT-investeeringuid on madal ka seetõttu, et varasem sektori ülekütmine on muutnud IT-teenuse klassikalisele majandusele liiga kalliks. Eraettevõtted peavad ostma IT-teenust samalt turult ja samadel tingimustel, millega riik ja suurfirmad tellivad miljoniarendusi ning konkureerima tööjõu pärast äsja suure rahasüsti saanud iduettevõttega. Kohalikul väikesel Eesti turul toimetavatel eraettevõtetel on väga keeruline konkureerida suure Euroopa või maailma kapitaliga. Keskmine Eesti ettevõte ei suuda kinni maksta äriprotsesside automatiseerimise ja digitaliseerimise ning turvalise töötlemise lahendusi, mida arendatakse just nende jaoks nullist – vaatamata nende väiksemale suurusele nõuab see ikkagi väga palju töötunde.

Näeme jätkuvalt, et Eesti ettevõtetele kvaliteetse IT-teenuse osutamiseks tuleb leida rohkem võimalusi standardiseerimiseks ja IT-lahenduste paketeerimiseks. Finestmedia meeskond on suutnud seda väga edukalt teha oma FinestCommerce e-kaubanduse lahendusega ja andnud arvukatele keskmise suurusega ettevõtetele suurte kaubandushiidudega võrdse võimekuse ja turvalisuse ilma sajatuhandeste investeeringute ja kümnepealiste IT-meeskondadeta. 

Meie kogemus näitab ka seda, et sageli ei vaja kliendid mitte nii väga kallist rätsepatööna valminud lahendust, vaid lihtsalt professionaalset nõustamist. IT-projekti käsile võtmine võib olla hirmutav ja keeruline ülesanne. Kuigi ettevõtetel võib olla hea arusaam lahendamist vajavatest probleemidest, siis sageli napib teadmisi, kust saada nõu ja abi nendega tegelemiseks. Turul on piisavalt standardseid ja paketeeritud võimekaid lahendusi, mis aitavad tõhustada protsesse ja lahendada mitmesuguseid äriprobleeme. Selliste lahenduste leidmine võib anda eraettevõtetele suurt kokkuhoidu, eriti arvestades arendusinvesteeringutele lisanduvaid käitluskulusid. Ilmselt võiks selliste paketeeritud lahenduste nutikas (sh vendor-lock’i tekkimist vältiv) kasutusele võtmine aidata Eesti ettevõtetel kiiremini areneda ning neil väärtuspakkumise redelil ülespoole liikuda.

Ei saa öelda, et sektoris aset leidnud koondamised oleks tööjõu saadavust märkimisväärselt parandanud – koondatuid on jätkuvalt vähem kui puuduolevaid inimesi ja koondatud töötajad on sageli ka teise profiiliga. Positiivsema külje pealt võib aga öelda, et suurenenud on nende kandidaatide osakaal, kes on kogenud eelmises töökohas start-upi elu võlu ja valu ning otsivad nüüd rahulikku töökohta stabiilsete koostöölepingutega ettevõtetes lootuses, et seal ootab neid mõnusam töörütm.

Kuna töökäte puudus mõjutab väga otseselt IT-teenuse hinda ja Eesti ettevõtete võimekust seda teenust tellida, siis loodame väga, et avalik sektor ei hakka 2023. aastal IT-sektoris palgarallile hoogu andma. IT-ekspertide kaasamine suurendab kahtlemata avaliku sektori võimet olla tark tellija, aga me ei näe, et sektoris valitseks selline oskusteabe või ressursi puudus, mis õigustaks võimsa IT-inimeste armee loomist avaliku sektori projektide elluviimiseks. Oleme ka varasemalt olnud selles osas kriitilised, loodetavasti näeme selles teemas avalikus sektoris peatselt hoiakute muutust. Esimesed märgid on julgustavad – aasta alguses ütles ka SMIT-i juht Mart Nielsen, et “IT-turul pole mõtet alati üksteisega väheste inimeste pärast konkureerida, vaid targem on jõud ühendada”. 

IT-teenuste osutajad saaksid samuti otsida võimalusi, kuidas riigile pakutavaid teenuseid standardiseerides kasutada avalikku raha targemini. Koostöö erasektori ettevõtetega on andnud teenuseosutajatele hulgaliselt kogemusi, kuidas kasutada minimaalselt ressurssi maksimaalse mõju saavutamiseks – seda kogemust võiks julgemini ka riigiprojektides rakendada. Näiteks on kindlasti palju IT-tehnilisi lahendusi, mille puhul ei pea riik olema süsteemi omanik ega arendaja. Pigem võiks olla riik andmete omanik ja teenuse tarbija, teenuse tehniline operaator võiks vabalt olla erasektor. Kui see toimuks veel ka konkurentsitingimustes, siis ilmselt saab pikas perspektiivis riik teenust ka soodsamalt kui ise arendades ja hallates. Era- ja avaliku sektori koostöö võiks luua hulgaliselt teisigi uusi ideid, mis muudaks riiki kodanikule avatumaks ning tõstaks Eesti kui IT-riigi mainet rahvusvaheliselt. Samas, kuna need protsessid kestavad kauem kui valimistsükkel, on nende ideede elluviimise eelduseks poliitiline konsensus. 

Eks ka IT-ettevõtetel on veel arenguruumi võimekuse kasvatamiseks. Saame kõik igapäevaselt kirju kolmandate riikide töötajatelt, kes sooviksid Eesti ettevõtteid IT-projektides abistada. Kui õpiksime lihtsamaid töid rahvusvahelise allhanke vormis tellima, võimaldaks see täiendav arendusjõud meil haarata peatöövõtja rolli mahukates piiriülestes projektides – ainult Eesti turult töökäsi kaasates on sellised projektid meie ettevõtetele selgelt liiga suur amps. Samuti looks see meie IT-ettevõtetele rohkem võimalusi panustada lisaks e-riigi projektidele ka klassikalise majanduse ettevõtete tehnoloogilisse arendusse. Siinkohal tuleb muidugi näha ka mündi teist poolt. Kõige mahukamad arendusprojektid viiakse üldjuhul läbi Euroopa Liidu fondide toetusel ning nende hangetesse on sageli sisse kirjutatud eestikeelsuse nõue. Ehk oleks õigem asendada mõningatel juhtudel eesti keele nõue hoopis Eesti residentsuse nõudega? Lisaks tuleb välistööjõu võimaliku kaasamise puhul mõelda ka sellele, millises ulatuses oleme me tegelikult valmis IT-projektidega teenitud tulu riigist välja lubama.

Teema, millega hakkab üha enam puutuma kokku nii IT-sektor kui ka muud valdkonnad on kaugtöö mõju motivatsioonile, innovatsioonile ja arengule. IT-ettevõttena toetame igati oma töötajate soovi teha tööd väljaspool kontorit, aga oleme siiski hakanud teadlikult võtma suunda pigem hübriidtööle ning leppima kokku kindlates proportsioonides, mille põhjal töötajad oma kodust ja kontoriaega jagavad. Mida vähem veedavad inimesed aega koos, mida vähem on mitteformaalset suhtlust, seda vähem tekib tiimisisest ideede vahetust, kogemuste jagamist, uuenduslikke ideid, mis kõik on vajalikud ettevõtte kasvu hoogustamiseks. Rääkimata sellest, et kodus üksi töötades võib sõltuvalt inimtüübist kannatada ka töötajate professionaalne areng ja õppimisvõime ning süveneda üksindusetunne. Ka kliendisuhetes on näiteks juurdemüügiks vaja pigem füüsilisi kohtumisi, orgaanilisi mõttevahetusi, mida ekraani vahendusel on väga keeruline pidada. Teadvustame seda üha rohkem ja püüame julgustada inimesi taas rohkem aega kontoris veetma.