Eesti Liisinguühingute Liidu tellimusel loodud mitteregistreeritavate varade register koondab infot liisingusse võetud seadmete kohta, tänu millele ei saa enam samale varale mitut liisingulepingut vormistada.  

„Autod, bussid, haagised ja muud liikluses osalevad sõidukid peavad olema kantud Transpordiameti liiklusregistrisse. Samas põllutöömasinad ja tööstuslikud seadmed, mille hinnad võivad olla autodega võrreldes kümne- või isegi sajakordsed, polnud seni üheski registris arvel. Nii oli liisinguandjatel väga keeruline veenduda, et ostja pole masina soetamiseks juba mõnelt finantseerijalt rahastust saanud. Selliste pettuste menetlemine, vara tuvastamine ja vajadusel realiseerimine tekitas liisinguettevõtetele suurt aja- ja rahakulu,“ selgitas registri arendamise vajadust liidu tegevjuht Reet Hääl. 

Mitteregistreeritavate varade registrisse kantud varadega saavad liisingu klienditeenindajad teha registrist päringuid erinevate parameetrite põhjal – seda nii  vara tehasemärgi või seerianumbri, margi, mudeli, ehitusaasta või kirjelduse järgi. Märksõnaotsing annab ülevaate konkreetse varaga seotud andmetest. Lepingu sõlmimisel tehtud eelkontroll välistab kas kliendi teadmatusest või tahtlikkusest tingitud katseid saada sama vara hankimiseks mitu rahasüsti. 

Liisinguettevõtted on lahendust väga kiitnud ning registriga on liitunud ka selliseid finantsteenuste pakkujaid, kes Liisingliitu ei kuulu.

Finestmedia juhtivanalüütik Inga Esko
Foto: Finestmedia

Finestmedia juhtivanalüütiku Inga Esko sõnul on mitteregistreeritavate varade register hea näide sellest, kuidas asjatundlik IT-konsultatsioon, põhjalik eelanalüüs ja tihedas koostöös kliendiga toimunud arendustegevus on aidanud luua teravat äriprobleemi lahendava rahvusvahelise mõjuga platvormi. 

„Lisaks tõhusale andmevahetusele oli meie jaoks olulisim märksõna kasutajamugavus. Vaatamata sellele, et igal registrit kasutaval liisingufirmal on oma IT-süsteemid, kindlad tööprotsessid ja turvalahendused, tuli tagada, et nii soetatavate varade andmete süsteemi kandmine kui ka liisitava vara kohta järelpärimiste tegemine toimub võimalikult lihtsalt. Muuhulgas pidasime registrit arendades silmas ka seda, et registri andmed oleks vajadusel ligipääsetavad põhjendatud huviga kolmandatele osapooltele – näiteks maksu- ja tolliametile või politsei- ja piirivalveametile, kelle huviorbiiti petturid kahtlemata satuvad,“ selgitas Inga.  

Liisingliidu tegevjuhi sõnul kasutavad mitteregistreeritavate varade registrit täna kümme liisingupakkujat Eestist, kümme Lätist ja viis Leedust ning igal aastal liitub mõni uus finantsteenuse osutaja. Registrisse on kantud enam kui 30 000 varaühikut. „Liisinguettevõtted on lahendust väga kiitnud ning registriga on liitunud ka selliseid finantsteenuste pakkujaid, kes Liisingliitu ei kuulu – loodud andmebaas võimaldab maandada sektoris tegutsevate ettevõtetega valdkonna ülest olulist äririski,“ selgitas Reet Hääl.   

„Finestmedia tiimi konstruktiivne lähenemine, keskendumine lahenduste leidmisele ning oskus pöörata tähelepanu registri kasutamisel olulistele detailidele on loonud viljaka pinnase, mis on meie koostööd toitnud juba enam kui kuus aastat,“ lisas ta. 

1995. aastal asutatud Eesti Liisingühingute Liit tegutseb stabiilselt areneva ja tarbijasõbraliku liisinguturu nimel, esindades liikmete ühiseid huve suhtlemisel riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning koondades, analüüsides ja avalikustades liisingturu statistilisi näitajaid. Liidu kaheksa liiget – Luminor, SEB, Swedbank, LHV, Coop pank, Bigbank, OP ja Citadele – katavad hinnanguliselt 98% liisinguturu kogumahust. Liisingühingute Liit on Euroopa liisingufirmade ühendusi liitva organisatsiooni Leaseurope liige.