Meie nõukogu esimehe Priit Penjami sõnul näitab majanduse jahenemine end üha selgemalt ka IT-sektoris, kus langust veavad eeskätt idu-firmad, kelle aastaid kestnud rahakaasamisel põhinev ärimudel on senisel kujul väga järsult pidurdunud.

„Üldine majanduslik ebakindlus on hakanud erasektori tellimusi järk-järgult vähendama. Kasvavate kulude taustal kriisiplaane tegevad ettevõtted on mõistagi uute investeeringute algatamisel ettevaatlikud – paljud neist on pidanud esimese poolaasta tulemuste põhjal oma niigi tagasihoidliku kasvuootusega aastaplaane korrigeerima ning otsima uusi säästuvõimalusi. Riigipoolsed ebamäärased signaalid eesseisvate maksutõusude osas ning Toompeal toimuv kemplemine ainult süvendavad seda ebakindlust,“ sõnas Penjam oma kommentaaris IT uudistele. 

„See kõik peegeldub meie igapäevatöös – uute projektide algatamine erasektori ettevõtetega kipub venima. Kuigi avaliku sektori hangete vähenemist veel märgata ei ole (avaliku sektori protsessid on inertsemad), on konkurents muutunud agressiivsemaks – paljud ettevõtted on tulnud riigihangete turule asendust otsima 2-3 aasta taguste hindadega, millega soovitakse kindlustada endale kindel ja stabiilne portfell, andes pigem järele kasumiootuses,“ ütles ta.

Tema sõnul jälgivad ettevõtted ilmselt pingsalt sügisesi eelarve läbirääkimisi. 
„Koalitsioonikõnelused üllatasid ühiskonda, sest üle pika aja vaadati ausalt ja avalikult otsa riigieelarve tegelikkusele. Hetkel tundub aga, et saabunud reaalsus majanduses on osutunud võrreldes koalitsiooniläbirääkimiste ajal laual olnud varakevadiste prognoosidega veelgi karmimaks. Seega võib eeldada, et sügisel tulevad eelarvega seotud keerulised küsimused uuesti lauale ning vaevalt sealt palju häid uudiseid tulemas on. Jääb vaid üle loota, et panustamine haridusse ja teadusesse, Eesti digiriigi arengusse ning keskkonnaga seonduvasse ei saa olema kärpekohtadeks – riik peab jätkama panustamist valdkondadesse, mis loovad meie ühiskonnale väärtust ja jõukust 10, 20 ja 50 aasta pärast,“ nentis ta.

Tema sõnul peab Eesti IKT-sektor otsima üha uusi võimalusi, kuidas pakkuda sama raha eest suuremat lisandväärtust – olgu siis tootearenduse, AI-lahenduste, automaatika või muu abil. 

„Kriisi käigus kannatavad kindlasti enim need ettevõtted, kellel puudub märkimisväärne võime eristuda ning kelle ainus müügiargument on hind – IT-firmade konkurentsitult suurim kuluartikkel – tööjõukulu – seab hinna langetamisele paratamatult piiri. Surve teha sama raha eest rohkem on hea pinnas innovatsiooniks ja uudsete lahenduste väljatöötamiseks. Seetõttu saavadki kriisis paremini hakkama ettevõtted, kes suudavad turule pakkuda teenuseid ja tooteid, mille väärtusloome on klientidele selgem ja mõõdetavam. Iga ettevõtte juht otsib täna võimalusi efektiivsuse tõstmiseks ning on valmis investeerima ainult väga selgete tulemitega projekti, kus projekti kulu ja elluviimise järel nähtav mõõdetav kasu on heas tasakaalus. Kõik natukenegi ebaselgemate tulemite või kulueelarvetega projektid liigitatakse kriisi ajal n-ö „nice to have“ kategooriasse ning nende üle otsustamine lükatakse edasi tulevikku,“ rääkis Penjam.

Kommenteerides viimastel kuudel IKT-äris toimunud koondamisi ja kulude kärpimisi tõdes Priit Penjam, et raskem aeg on kardetavasti veel 6-12 kuu jooksul saabumas. Eesti idufirmade portfell on küll väga kirju ja paljud start-upid on tänu väga tugevale tulevikku vaatavale ärimudelile jätkuvalt kasvamas. Aga sisetunne ütleb, et selliseid ettevõtteid jääb iga nädalaga vähemaks. Kuna finantsturgudel lähiajal suurt pööret oodata ei ole, siis ilmselt muutub olukord raha kaasavatele ettevõtetele veelgi keerulisemaks – siit-sealt on juba kuulda jutte erinevatest ettevõtetest, kes peavad lähikuudele plaanitud rahakaasamiste luhtumise korral hakkama ellujäämise nimel langetama väga kiireid, põhjalikke ja raskeid otsuseid,“ selgitas ta.

Ka uusi töökohti ei looda tema sõnul enam nii aktiivselt kui aasta tagasi. See võib tähendada, et lähema 6-9 kuu jooksul suureneb IKT-sektoris tööjõu pakkumus, mis mõnevõrra jahutab teoorias ka palgasurvet. Seda, et palgad hakkavad langema, on tema sõnul raske uskuda – pigem on palgakasv edaspidi mõõdukam, mida kinnitab ka Finestmedia kogemus. 

„Kuni möödunud aastani oli meil inimesi pidevalt puudu ning see olukord ei ole käesoleval aastal väga palju muutunud. Aga erinevalt poole aasta tagusest ajast, mil võtsime tööle iga hea tarkvaraarendaja, sest polnud küsimustki, et suudame talle pidevalt uusi projekte pakkuda, on meie tänane laienemistaktika konservatiivsem. Pigem loome uusi töökohti ikkagi läbi müügi, s.t. hakkame värbama siis, kui on juba väga selge, millisesse projekti meil inimesi juurde vaja on. Seda on täna ka lihtsam teha, sest spetsialiste on turult juba võrreldamatult lihtsam leida. Üle mitme aasta näeme esimest korda, et töökuulutuse avaldamise peale hakkavad arendajad ise aktiivselt kandideerimisavaldusi saatma,“ tõi ta näite muutunud olukorrast tööturul. 

Finestmedia nõukogu esimehe sõnul möödus esimene poolaasta mõõduka kasvu saatel. „2022. aastal oli meie müügikäive koos Poola tütarfirmaga ca 5,3 miljonit eurot, selle aasta eelarveks plaanisime aga juba 7,3 miljonit eurot – seega eeldasime enam kui 35%-list kasvu. Täna, kui esimene poolaasta hakkab mööda saama, näitab dünaamika, et kasv tuleb siiski pigem ehk 20%-25% kanti. Seega kuigi meie ambitsioonikad eesmärgid pole 100%-liselt täitunud, oleme siiski kasumlikud ning kenas kasvutrendis,“ rääkis ta ja lisas, et kõige enam näeb ettevõte vaeva kasumlikkuse eesmärkide hoidmiseks, sest paratamatult on langeva turu tingimustes tekkinud mõningane hinnasurve müügis. Mingil määral aitab seda leevendada jahtunud tööjõuturg ning sellest tulenev planeeritust veidi väiksem palgakasv IKT-sektoris.

Rääkides oma töölaual olevatest kõige põletavamatest küsimustest tõi Penjam esile ettevõtte strateegia uuendusega seotud muutused.  

„Sisuliselt oleme muutumas tehnoloogia-ettevõttest ärikonsultatsiooni ettevõtteks, sest me ei müü enam klientidele reeglina inimressurssi mingi nende poolt välja mõeldud ja kontrollitava projekti ellu viimiseks. Üha rohkem on meie ülesanne kliendi äri jaoks olulise ja selgelt mõõdetava ülesande lahendamine Finestmedia enda toodete ja teenustega. See on sügav ja põhjalik muutus, mida oleme juba paar aastat sammhaaval ellu viinud ning mis puudutab kõiki töötajaid juhtidest spetsialistideni. Tänastes oludes võib targalt tegutsedes juhtuda, et saame nende muudatuste tempot hoopis kiirendada – eks sogasest veest on ju ikka lihtsam suurt kala püüda. Kõige suurem küsimus ongi pidevalt, et kuidas leida kiirelt muutuvas olukorras nutikad viisid kohanemiseks ning tugevamaks muutumiseks. Samuti otsime pidevalt lahendusi, kuidas kasutada kiiremaks orgaaniliseks kasvuks ära tööjõuturul tekkinud olukorda ilma, et peaksime võtma liigseid riske. Tsiteerides klassikuid – head kriisi ei maksa raisku lasta,“ sõnas ta.

Tema sõnul on täna väga keeruline hinnata, millal IKT-sektor taas kasvule pöörab. „See sõltub mitmest maailmamajandust mõjutavast faktorist – näiteks millal ja milliste tulemustega raugeb sõjategevus Ukrainas ning milliseid järelmeid omab see Euroopa ja maailma energiahindadele, kas ja kuidas arenevad edasi Hiina ja USA suhted ning kas Taiwani ümber toimuv hakkab rahunema või teravnema, kui pikaks ja teravaks kujuneb Skandinaavia jõudsalt arenev kinnisvarakriis, milline saab olema rohepöörde tegelik argipäev jne,“ tõi ta näiteid kasvuperspektiive mõjutavatest faktoritest.

Tema hinnangul tuleb viimaste aastate kasvu taastumist igal juhul väga kaua oodata – tema hinnangul tundub loogiline, et see aasta ja 2024. aasta esimene pool tuleb veel raske, aga sealt edasi on ehk lootust jälle asisemaks kasvuks. „Samas mina siiralt usun Eesti nutikatesse inimestesse ning ettevõtjatesse, kes leiavad alati viisi, kuidas uue reaalsusega maailmamajanduses suhteliselt kiirelt ja targalt kohaneda. Ehk oleks Eestile isegi pikas perspektiivis kasulikum, kui maailmamajandus liiga kiirelt kasvule ei pöörduks – see looks meile motivatsiooni ja vajaduse astuda oma nutikusega paar sammu võrreldes muu maailmaga edasi. See oleks pikas perspektiivis kindlasti palju enamat väärt, kui olukorra normaliseerudes soodsa taganttuulega taas vanaviisi edasi toimetades,“ ütles ta.