Meie juhatuse esimehe Priidu sõnul tasub eesseisvast majanduskriisist võitjana väljumiseks luua ja rakendada rohkem meetmeid kohalike ettevõtete eksporditegevuse hoogustamiseks.

„Siseriiklike abimeetmete kõrval ka ekspordi arengusse panustades saame kriisi möödudes olla teistest sammu võrra ees või vähemalt samal pulgal, mitte 4. koha meestena naaberriikide sabas sörkida,“ on Priit lootusrikas. „Oleme esimesest šokist toibunud ja uue ootamatu olukorraga kohanenud. Nüüd on aeg hakata keskenduma tegevustele, mis ettevõtteid pärast kriisi muutunud maailmas edasi viia aitavad,“ lisas ta.

Vähem sõltuvust Aasiast

Tema hinnangul muutub ekspordipotentsiaali avardamine vajalikumaks muuhulgas seetõttu, et lähimate aastate jooksul asub suur hulk tootjaid kujundama ümber oma seniseid tarneahelaid tagamaks suurem sõltumatus kaugelasuvatest tarnijatest – näiteks Aasia suurtööstustest.

„Selline paralleelsete võimaluste otsimine avab võimalusi ka Eesti tootjatele, kusjuures era- ja riigisektor saavad teha tihedat koostööd nende võimaluste leidmiseks ja ära kasutamiseks,“ arvab Priit.

Esiteks tasub tema hinnangul kaaluda ekspordifondi moodustamist, kust ettevõtted oma ekspordipotentsiaali realiseerimiseks kapitali kaasata saaksid – olgu siis ekspordijuhi palkamiseks, välisturgudel oma toodete ja teenuste pakkumiseks vajalike materjalide väljatöötamiseks, ekspordiagentuuri kaasamiseks või mistahes muul moel.

„Kuigi piirid on veel kinni, on täna hea aeg koguda EASi ja välisesinduste eestvedamisel süstematiseeritult informatsiooni Eesti ettevõtetele perspektiivikate ekspordivõimaluste kohta, edastades seda infot ettevõtlusorganisatsioonidele ning toetades ettevõtteid nende võimaluste ärakasutamiseks kasvõi omapoolsete kontaktidega,“ lisab Priit.

Uued eksperdid, uus väärtus

Teiseks on Priidu sõnul oluline jätkata kriisi aktiivse faasi möödudes ettevõtete toetamist kõrgepalgaliste välisspetsialistide palkamisel. „Uue väärtuse loomiseks vajavad paljud ettevõtted tippeksperte piiri tagant – lisaks kogemusele ja uutele teadmistele toovad sellised inimesed tavaliselt endaga ka hindamatuid ärikontakte, mis jäävad muidu Eesti ettevõtetele kättesaamatuks,“ rõhutab ta.

Kogenud välisekspertide liitumine kiirelt arenevate ettevõtetega aitaks tema sõnul äridel kiiremini kasvatada, olles majandust turgutava meetmena ka riigile kriisist kiiremini väljumisel abiks. Konkreetse meetmena välisekspertide palkamisel näeb Penjam sotsiaalmaksulae kehtestamist töötasule, mis ületab kahekordset keskmist palka. 

Kolmandaks on tema sõnul ekspordi hoogustamiseks kriitilise tähtsusega riigi toetus tõhusa ja toimiva lennuühenduse tagamisel Eesti jaoks oluliste turgudega. „Näeme juba täna, et naaberriikide lennufirmad, kes ka Tallinna muu maailmaga ühendasid, hakkavad siinset liiklust taastama „teises järjekorras“. Nõnda kaotame turismi taastumises kindlasti naabritele ning ilmselt on naabritel seeläbi eelis ka ärisuhtluse ja majanduse kiiremas taastamises,“ arvab Priit.

Olukorras, kus Eestil on võimalus ka ise lennuühendust korraldada, peab Penjam ainuõigeks, et lennuühendus võtmesihtkohtadega taastatakse riigi toel ka vähese nõudluse juures. Ta on optimistlik, et turumajanduslik nõudluse-pakkumise tasakaal aitab kiirelt lendude täituvusele kaasa.

Rohkem tuge väikestele

Eriliselt oluliseks peab ta ekspordiabi kättesaadavust just väikestele ja keskmistele ettevõtetele, kes on üksikute kriitilise tähtsusega infrastruktuure tagavate suurettevõtete kõrval Eesti majanduse tegelik alustala.

„Meil on igas eluvaldkonnas palju ettevõtteid, kelle toodetel ja teenustel oleks välisturgudel suur potentsiaal, kuid kellel napib täna teadmisi ja võimalusi enese müümiseks eksporditurgudel. Kahtlemata väärivad paljud neist lisaks maksusoodustustele ja muude otsestele meetmetele ka eksporditoetust. Samas saavad ka ettevõtted ise ekspordi hoogustamise nimel omavahel tihedamat koostööd teha. Maailma mastaabis on ka meie suured ettevõtted tegelikult tillukesed ning selleks, et saada arvestatavaks löögijõuks, tuleb meil rohkem ühiselt tegutseda,“ kinnitab ta.