Uudised

Jan Urva: kõige odavama hinna pakkujad siit kriisist võitjana välja ei tule

30.04.2020

Kuigi kriis muudab korraks senisest olulisemaks komponendiks hinna, siis pikemas perspektiivis kõige odavama hinna pakkujad siit kriisist võitjana välja ei tule, väidab tarkvaraarenduse firma AS Finestmedia juht Jan Urva.

Kahtlemata oli IT-sektor muude valdkondadega (turism, meelelahutus, …) võrreldes paremas positsioonis, kus digitaalsus ja turvaline infovahetus on meie igapäev. IT-teenuse eesmärk ongi ju muuta innovatiivsete lahendustega tööprotsesse tõhusamaks ja kuluefektiivsemaks ning seeläbi vabastada inimeste tööaega, võimaldades neil liikuda kõrgema lisandväärtusega tööde teostamist.

Samas ei saa öelda, et IT-ettevõtted kriisi mõjudele immuunsed oleksid. Eriti vahetult tajuvad kriisi mõju ilmselt väiksemad IT-firmad, kelle klientideks on kriisis kannatada saanud või lihtsalt investeerimisjulguse kaotanud keskmise või väikse suurusega ettevõtted. Seda, et suuremad arendusprojektid on olukorra stabiliseerumiseni pausile pandud ning et nii kliendid kui ka partnerid tegutsevad ennekõike alalhoiuinstinkti ajel, on märgata kõikjal erasektoris, mitte ainult IKT-s.

Kindlasti on täna paremas seisus need firmad, kelle klientide portfell on mitmekesine ning riskide jaotamiseks hajutatud (avalik- ja erasektor, nii Eestis kui välismaal, jne). Kuigi pikemas perspektiivis hakkab majanduslangus ka avaliku sektori eelarvet mõjutama, siis erasektoris nähtud järsku nihet siiski avalikus sektoris nii vahetult hetkel ei ole toimunud ning hankeid korraldatakse jätkuvalt varasemaga samas tempos.

Konkurents IT-ettevõtete vahel on muutunud kriisi ajal teravamaks, aga selle tendentsi esimesi märke oli näha juba aasta lõpus ja käesoleva aasta algul. Seda näitavad ühelt poolt IT-hangete vaidlustamiste hulga tõus (meie subjektiivne taju) ning teisalt ka hangetest peegelduv hinnatase, mille eesmärk on kindlustada töö  suveks, aasta teiseks pooleks ning kaugemalegi.

Ettevõttena, kus olulise osa teenustest ja seega ka käibest moodustavad inimeste tehtud töötunnid, on meie töötunni hind väga konkreetselt seotud palgafondiga. Seetõttu, aga mitte ainult, on igasugusel hinnasõjal täiendav katalüseeriv mõju majanduse jahenemisele. Oma meeskonnaliikmete töötasude kärpimine ja koondamine on midagi, mida kaaluksime tõesti viimase võimalusena ja pingutame selle nimel, et me seda tegema ei peaks. Õnneks seni veel ei ole pidanud neid samme astuma ega ka riigi poolt pakutavaid abimeetmeid kasutama. Küll aga on hea teada, et need on olemas ning teisalt oleme otsustanud kuni olukorra normaliseerumiseni külmutada palgaläbirääkimised.

Seda, kas või kuidas hakkab kriis mõjutama sektori palgataset, on hetkel keeruline ennustada. Kindlasti on võimalik vaadata ka sektorit pilguga, kus viimaste aastate pidev tööjõupuudus sektori ära hellitanud ning mõningane turu korrastumine ei oleks üldse halb. Ja igasugune kriis kindlasti teatava korrastumise endaga kaasa toob.

Kui rääkida IT-investeeringutest, siis arusaadavalt on hetkel võetud pigem konservatiivne joon. Kahtlemata on õitsemas e-kaubandus. Ka võib välja tuua, et ettevõtted, kes toetavad kaubandusettevõtete või mis tahes muude teenuse-osutajate digitaalsete müügikanalite loomist, on saanud teha palju tööd. Ka Finestmedia suhtles esimestel kriisinädalatel paljude e-kaubanduse lahenduste vastu huvi tundvate ettevõtetega, aga sageli oli selle taga pigem ettevõtteid valdav paanika ja teadmatus. Aitasime mitmeid organisatsioone kriisikiirabiga ning osad meie töötajatest tegid vahepeal lausa ööpäevaringselt pühendunult tööd, et kriitilise tähtsusega teenused oleksid saadaval ja töökorras.

Me oleme olnud isolatsiooni ajal müügitöös väga aktiivsed ja mingis mõttes on eriolukord ka soodustanud kontaktide loomist. Kuna kõik on tänases olukorras koos ning selle najal palju lihtsam suhtlust alustada ning väljakutseid mõista, on ka ühise keele leidmine sujuvam ning saab kergema vaevaga oma väärtuspakkumisega lagedale tulla. Välispartneritega uue suhte loomine on aga tänastes oludes pigem keeruline – usaldusliku suhte loomine inimega teisest kultuuri- ja väärtusruumist on siiski väga raske, kui puudub võimalus näost-näkku kohtuda. Seetõttu loodame kiirele transpordiühenduse taastumisele muu maailmaga. 

IKT-sektori eksporditegevuses on kahtlemata tunda pandeemia negatiivseid mõjusid. Ka välisturgudel tingib ebakindlus kulutuste kärpimist ja investeeringute edasilükkamist, samal ajal on märgata Lääne-ja Põhja-Euroopa turgudel väga agressiivset hinnassõna Ida-Euroopa odavate allhankeriikide nagu Valgevene, Bulgaaria ja Rumeenia tööta jäänud IT-ettevõtete poolt. Usume, et ekspordis võidavad siiski IT-ettevõtted, kes pakuvad pigem äriliste probleemide lahendamisele suunatud tehnoloogiarikkaid lahendusi, mitte lihtsat odavat oskustööjõudu, mida on senisest veel lihtsam veel odavama vastu vahetada. Eesti ja siinsete ettevõtete kui võimekate strateegiliste digitaliseerijate mainet tõstsid eksporditurgudel kahtlemata ka COVID-19 häkatonid.

Niipea, kui kriisi põhi on läbitud ja ettevõtted saavad mahti hakata tulevikuga tegelema, on oodata ka ekspordi-impordi taastumist. Usume, et siis tekib uus ja sügavam digitaliseerimislaine, sest paljud organisatsioonid soovivad luua tänasest parema digivõimekuse, eriti arvestades võimalikku uut lainet.

Kui paljud ettevõtted ja riigi rahakott kindlasti kannatavad selle kriisi tulemusena, siis on sellel ka head küljed: kriis sunnib otsima uusi digitaalseid lahendusi ja jätkusuutlikumaid ärimudeleid, mille kasu on palju pikaajalisem kui eesseisvad kuud või aastad. Me ei ole veel kaugeltki kriisist väljas, kuid ilmselt aitab kriis ka majandust korrastada, eraldada terad sõkaldest ja näidata, millised tooted ja teenused on tegelikult inimestele vajalikud ja kasulikud, millised ärimudelid on elujõulised ja millised mitte. Meie kulutase sunnib meid looma võimalikult palju ärilist väärtust ja usume, et kuigi kriis muudab küll korraks senisest olulisemaks komponendiks hinna, siis pikemas perspektiivis kõige odavama hinna pakkujad siit kriisist võitjana välja ei tule.

Kriisiolukord on vaatamata distantsile meie meeskonda tugevamaks teinud. Ülikiire kriisirežiimile minek, ühine pingutamine kiireloomuliste arenduste nimel, tihe suhtlus videokoosolekutel ja kogu igapäevatöö taustal veel kaugtöö režiimil kolimine oma uude kontorisse on andnud palju jõudu ja motivatsiooni ning tekitanud ka igatsust kolleegide järele. Me oleme valmis tegema kindlasti kodutööd nii kaua kui vaja ja kauemgi, sest võimalik teise laine stsenaarium on midagi, millega me keegi riskida ei taha – selle tagajärjed oleksid kahtlemata emotsionaalselt ja rahaliselt palju rängemad.

Finestmedia on olnud kontaktis MKM-iga ning andnud ka oma sisendi selle kohta, millised meetmed aitaksid ettevõtetel meie hinnangul kriisist väljuda ja taastuda. Ühe sõnumina oleme me ka ERR-is käinud välja mõtte korraldada võimalikult suur hulk kogu aasta peale planeeritud avaliku sektori hangetest nüüd kevad-suvel, et aidata vähendada ebakindlust, mis vaevab paljusid erinevates sektorites teenust osutavaid ettevõtteid, ning võimaldada ettevõtetel oma tööjõudu ja rahavooge paremini planeerida.

Muude abinõudena, mis võivad aidata ettevõtluskeskkonnal laiemalt kiiremini kriisist väljuda ja sellest taastuda, oleme soovitanud kaaluda järgmisi meetmeid, millest nii mõnigi on täna juba ka realiseerunud:

  1. Otse- ja palgatoetuste jätkamine kitsastes sektorites, kellel puudub igasugune võimalus kohaneda (transport, turism, meelelahutus), kui sotsiaalsete kontaktide vähendamine on ajalik pikemalt;
  2. Uute loodavate töökohtade sotsiaalmaksusoodustus, vastavalt võimalustele ka tulumaksusoodustus või isegi palgatoetus, et tagada tõusvate ettevõtete kiirem kasv ja makromajanduslik taastumine ning hoida ära inimeste massilise suundumise Töötukassa toetusesaajate sekka;
  3. Paindlikum saneerimisvõimalus väikestele ja keskmistele ettevõtetele, sealhulgas laenupuhkuse võimaldamine kolmeks kuuks ja koondamishüvitise 100% katmine Töötukassa poolt;
  4. Kontrollitud vajalike pankrotilainete soodustamine, et hoida ära elujõuetute ettevõtete üha sügavamale auku kaevumine erinevate riiklike abimeetmete toel, sealhulgas nõuete kokku ostmine spetsiaalsesse fondi, mis pankrotistuvate ettevõtete nõuded 75-90% hinnaga võlausaldajatelt kokku ostab ja nii võlausaldajate pankrotistumist vältida aitab;
  5. EAS ja välisesinduste toetus aktiivsele müügile välisturgudel (eriti nüüd, kui ettevõtjad ise ei saa reisida, saaks ehk saatkonnad sihtriikides luua kontakte ja „tõendada“ nende tõsiseltvõetavust kohalikele võimalikele partneritele);
  6. Kriisist taastumise toetamiseks välisspetsialistide palkamise sotsiaalmaksulae kehtestamine näiteks kahekordse keskmise palga tasemelt, et kiirendada kasvavate ettevõtete kasvu tippekspertide toel;
  7. Transpordiühenduste (eriti lennuühenduste) kiire taastamine riigi toel, et me ei jääks eksporditurgudega kontakte taastades ja uusi kontakte luues naaberriikidest maha.

Meie hinnangul ei saa kriisist väljatulekul ja sellest taastumisel loota ainult riigi peale, palju olulisem on see, mida IT-ettevõtted ise suudavad oma tugevuse taastamiseks ja uute ärivõimaluste realiseerimiseks ära teha. Kuna näeme oma klientide strateegilise äripartnerina sageli seda, et äriperspektiivide ärakasutamiseks tuleb teha oskuslikumat tööd oma toodete ja teenuste müümiseks eksporditurul, siis oleme käivitanud oma ekspordientusiastide ja partneritega sellise põneva spin-off projekti nagu Eesti Ekspordiagentuur.

Tegu on kompetentsikeskuse ja kogemuste jagamise platvormiga, mis pakub Eesti tootjatele ja kaupmeestele praktilist abi oma toodete ja teenuste müümisel väljaspool Eestit, olgu siis suurte e-kaubandusplatvormide nagu Amazoni ja eBay vahendusel või mujal. Esimesed eduelamused on juba käes ning tulevikupotentsiaal märkimisväärne, mistõttu jätkame jõuliselt selle algatuse arendamist ja tegevuse laiendamist.