To provide the best experiences, we use technologies like cookies to store and/or access device information. Consenting to these technologies will allow us to process data such as browsing behavior or unique IDs on this site. Not consenting or withdrawing consent, may adversely affect certain features and functions.
The technical storage or access is strictly necessary for the legitimate purpose of enabling the use of a specific service explicitly requested by the subscriber or user, or for the sole purpose of carrying out the transmission of a communication over an electronic communications network.
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
The technical storage or access that is used exclusively for statistical purposes.
The technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
IT-sektori tööjõukriis on laiem probleem, mida ei lahenda vaid IT-eksperdist loobumisega IT-teenust pakkuva ettevõtte kasuks, leiab Finestmedia tegevjuht Priit Penjam.
Mida rohkem kliente on teenust osutaval ettevõttel, seda rohkem vajab IT-ettevõte töötajaid ning probleem hakkab kuhjuma teisest otsast – ka IT-teenust osutavad ettevõtted vaevlevad ju töökäte puuduses. Seetõttu võib alahõivatud, kuid siiski vajadusel kättesaadav IT-inimene majas tunduda organisatsioonile soodsate majandusolude tingimustes parem lahendus kui ülekoormatud ja klienti ignoreeriv teenuseosutaja.
Abi piiri tagant
Küll aga vaatab suur hulk IT-ettevõtteid juba pikemat aega piiri taha nii teenuse sisseostmise kui ka uute töötajate leidmise nimel. Kõige rohkem kasu on IT-sektoril saada sellest, kui riiki meelitatakse tööle kõrgelt haritud laialdase kogemusega IT-spetsialiste, kes toovad nii ettevõttesse kui ka sektorisse laiemalt uut väärtust.
Riik on teinud selles osas juba mitmeid samme õiges suunas ning kiiduväärt on ka EASi käivitatud Career Hunt projekt, mis juba teist korda toimuva kampaaniaga toob Eestisse 25 uut IT-tippspetsialisti. Number paistab küll pisike, kuid nende loodavat väärtust on võimatu alahinnata, eriti, kui need inimesed asuvad tööle kohalikul kapitalil arenevatesse ettevõtetesse.
Finestmedia kogemus väliseksperdi töölevõtmisest Career Hunt projekti raames näitab, et teisest majandus- ja kultuuriruumist pärit kolleeg annab ettevõttele märkimisväärselt väärtust juurde. Ta toob uusi mõtteid, ei lähtu kohalikul turul või regioonis juurdunud ajaloolistest dogmadest ning toob enesega alati kaasa ka uue kontaktide võrgu, mida siit Eestist kohapealt kuidagi ei leiaks. Rääkimata sellest, et nendele tippekspertidele makstakse ka väärilist töötasu, millelt makstavad maksud teevad väärika panuse riigikassasse.
Targad töötajad – targad lahendused
Riik näeb välisekspertide Eestisse toomise vajadust ning on astunud reaalseid samme, et seda lihtsustada. Alates 2017. aastast ei kuulu enam sektori töötajad immigratsiooni kvoodi alla ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IKT-programm on võtnud eesmärgi värvata Eestisse nelja aastaga 2000 väliseksperti. EASi Work in Estonia programm on teinud suurt tööd selle nimel, et Eesti oleks sihtriigina maailma IT-spetsialistide seas tuntud ja mainekas.
Kõrgema taseme ekspertide toomine Eestisse aitab veelgi tugevdada Eesti kui IT-riigi mainet, sest nende inimeste toel saame luua tõeliselt innovaatilisi lahendusi ning neid ka edukalt eksportida. Julgeksin isegi ennustada, et mida rohkem suudame luua tarku lahendusi, seda väiksem on tulevikus ettevõtete vajadus IT-inimeste järele.
Selleks, et ettevõtetel jaguks ressurssi välisekspertide värbamiseks, on mõistlik kaaluda mõningate töölõikude allhankena ostmist väljastpoolt Eestit. Seda teed tasub minna just selliste tegevustega, mis ei nõua suurt väljaõpet, mis ei loo kõrget lisaväärtust ning mis võimaldab tänastel töötajatel keskenduda tegevustele, mis neid rohkem motiveerib ja arendab. Selline sisseostmise toel olemasoleva tööjõu „väärindamine“ on väikses riigis nagu Eesti väga mõistlik samm.
Kohalik IT-sektor peab kosuma
Samas tuleb IT-projektide allhankimise juures silmas pidada seda, et sellised võtted tööjõuprobleemi pikas perspektiivis ei lahenda ning sektorit tugevamaks ja targemaks ei muuda. Lisaks liigub ka maksutulu seeläbi teistesse riikidesse.
Samuti tasub silmas pidada seda, et Eesti-taoline väike ühiskond peaks alati kaaluma töökäte puuduse korral esimeses järjekorras omi ressursse – me ei tohiks teenuseid allhankena sisse ostes võtta ära võimalused inimestelt, kes võiksid tõhusa ümberõppe korral IT-sektori tööjõupuudust leevendada. Näiteks Vali-IT projekt, milles ka Finestmedia on osalnud, tõestab, et töötuks jäänud või selle riskigruppi kuuluvad inimesed võivad saada uue tasuva töökoha IT-sektoris.
Kokkuvõttes võib öelda, et eks iga ettevõte peab kaaluma, mis on tema jaoks lühiajaliselt kõige mõistlikum ja kuluefektiivsem lahendus, aga ka seda, kuidas ta saab oma ettevõtte tööd korraldada selliselt, et vajadus pideva teenuse järele hoopis väheneks. IT-sektori tööjõuprobleemi lahendamiseks on aga vaja laiemat tegevust ning seda nii IT-ettevõtete endi kui ka riigi poolt.
Uudisnurk